Heaolukuu ja hobid – millega tegelevad meie eriliste elamuste loojad vabal ajal? Toidu- ja joogikunst

2024-11-05T14:16:03

Geili Tulits kliendiüritusel restoran NOK NOKI kokakoolis

Jätkame heaolukuude raames meie töötajate hobide tutvustamist, tänu millele hoiavad kolleegid oma meeled erksana ja tuju hea, et olla tasakaalus ja nii ka külalistega koos kõige mõnusamaid elamusi luua.

Seekordse loo kangelased on leidnud enda jaoks toidu- ja joogikunsti. Oma lugusid jagavad Tallinki hotellide korporatiivklientide müügijuht Tallinnas, Geili Tulits, Tallinki hotellide turundusspetsialist Tallinnas, Kelli Männik ja Ristorante Flavore kokk ja kokakoolide läbiviija Federico di Maio.

Geili Tulits, Tallinki hotellide korporatiivklientide müügijuht Tallinnas

Kirjelda oma hobi

Minu hobiks on kokkamine ja talvisel ajal ka küpsetamine. Ilmselt mulle meeldiks rohkem küpsetada, kui ma kõike alati ise ära ei sooviks süüa! Seega saleda joone hoidmiseks pigem kokkan kui küpsetan.

Kuidas leidsid tee söögitegemiseni?

Juba lapsena tegin koos vanaemaga väga palju süüa, sest ta on kokk. Ma mäletan, et ta andis mulle tegelikult kõige lihtsamad tegevused, aga ka need tekitasid minus väga palju rõõmu ja elevust koostegemisest. Suurem söögitegemine tuli aga ise minuni, sest kui ma sain 14, siis kolis kogu minu perekond Soome ja ma ei soovinud nendega kaasa minna. Seega tuli hakata iseseisvaks ja seda ka kokkamise mõistes.

Kuigi mu vanaema elas kõrvaltänavas ja tegi ka iga päev süüa, hakkasin ma järjest rohkem ise katsetama ja tahtsin uusi asju proovida. Mäletan hästi, et juba sellest ajast peale on mul komme vaadata küll retsepte raamatutest ja internetist, aga valmistada roast alati lõpuks enda versioon. Igast minu toidust leiab näiteks kurkumit ja ma ei ole osanud kunagi selgitada, miks see seal on – võib olla värvi pärast või siis sellepärast, et ma kunagi olen kusagilt kuulnud, et see on kasulik… Igatahes on see 100% iga mu toidu sees olemas!

Mis teeb kokkamise Sinu jaoks meeldivaks ning millist lisaväärtust see Sinu elule annab?

Mulle meeldib süüa teha nii, et ma ei pea kiirustama ja eriti meeldiv on süüa teha siis, kui ma tean, et ma kokkan ainult endale. Ma kuidagi tunnen alati, et kui keegi teine tuleb veel minu juurde sööma või maitseb minu toitu, on mul kohe lisapinge. Minu jaoks on söögitegemine rahustav tegevus. Lisaväärtuseks on kindlasti see, et kui ma ikka siis olen lasknud teistel enda tehtud toitu maitsta, olen alati saanud väga palju kiidusõnu. Eriti soolase toidu puhul, sest magusa valmistamine ei ole just mu lemmiktegevus (v. a kaneelirullid toorjuustukreemiga). Neid võiks ma iga päev küpsetada ja ka ise süüa…

Milline on Sinu toidu valmistamisega seotud meeldejäävaim kogemus?

Meeldejäävaim “tore” kogemus oli lapsena, kui mu ema tegi karamellipudingut ning ma otsutasin sellest enda väikese remixi teha. Lisasin sinna päris korraliku hunniku soola, sest see oli minu jaoks liiga magus. Minu kodus pidi aga alati kõik asjad ära sööma ning enne ei tohtinud laua tagant lahkuda. Ütleme nii, et nüüd ma vähemalt tean, et igast asjast ei pea enda versiooni tegema, eriti mis puudutab magusa soolaseks tegemist.

Viimane positiivselt meelde jäänud kogemus pärineb eelmise aasta suvest, mil veetsin palju aega Saaremaal. Seal proovisime teha ühe vana Itaalia retsepti järgi pitsat. Pitsataigna valmistamine võttis aega kokku kolm päeva (minusuguse kärsitu inimese jaoks tundub see kolme aastana), aga kui see lõpuks valmis sai, olid maitse ja tekstuur tõesti 10/10. Ma pole ei enne ega pärast seda kuskil paremat pitsat saanud!

Mida soovitaksid inimesele, kes sooviks ka toidu tegemisega alustada, kuid pelgab teha esimest sammu?

Minu soovitus on, et pane hullu! Alusta võibolla soodsamatest katsetustest – siis pole väga kahju, kui metsa läheb. Minu üks sõbranna oskas kuni 19. eluaastani valmistada ainult keedetud makarone soolaga ja nüüd on ta üks paremaid kodukokki minu tutvusringkonnas, seega lootust hästi süüa teha on kõigil!

Taldrik toiduga

Kelli Männik, Tallinki hotellide turundusspetsialist Tallinnas

Kirjelda oma hobi

Kokkamine ja küpsetamine.

Kuidas leidsid tee kokkamiseni?

Huvi toidukunsti vastu tärkas varajases lapsepõlves tänu perekonnale, kel oli samuti kirg toidu vastu. Paariaastasest saati olen olnud kõrval emal, vanaema ja vanavanaemal nii lihtsamate snäkkide kui ka uhkemate pidulaudade planeerimisel ja komplekteerimisel. Algul olin rohkem sööja rollis, kuid aja möödudes tõusis ka abi osakaal ja efektiivsus.

Mis teeb kokkamise Sinu jaoks meeldivaks ning millist lisaväärtust see Sinu elule annab?

Kokkamine on üks väga maitsev teraapia. Lisaks rõõmuhormoonidele, mida saab maitsva asja valmistamisest ja lõpptulemuse nautimisest, on võimalus proovida hulganisti erinevate maailma köökide retsepte, katsetada maitsete ja tekstuuridega ning tuua rõõmu nii endale kui ka lähedastele ja kolleegidele. Lisaks on võimalus luua igast toidukorrast kunsti- või meistriteos, sest kõik ju teavad – inimesed söövad vähemalt pool toitu silmadega.

Milline on Sinu kokkamisega seotud meeldejäävaim kogemus?

Kõige meeldejäävamad on üks lihtsaim ja üks temperamentseim mälestus. Mäletan nagu eilse päeva hetke, kui olin umbes 4-aastane ning aitasin vanavanaemal suvilas pannkooke teha (kuigi ma sõin koos väikse õega sel päeval ära rohkem tainast niisama limpsides kui pannile asetades). Vanaema valmistatud õunamoos ning ema keedetud kakao tegid sellest põlvkondadest ehitud lõunast tõsiselt armsa mälestuse.

Kõige temperamentsemad kogemused on ühised õhtusöögid pere ja sõpradega, mil saan demonstreerida oma oskuseid ning tuua lauale maailma köökide paremiku. Seda alates klassikalisest kartulisalatist ja kaneelikringlist, mille retseptid ja valmistamisoskus on meie peres antud edasi vähemalt neli põlvkonda, ning lõpetades sushi ning küpsetatud lihaga, mida katab täiuslikult läikiv punaveinikaste ja kaunistab tüümianioks. Vanasõnale kohaselt on need õhtud ehitud suurema andmisrõõmuga.

Mida soovitaksid inimesele, kes sooviks ka kokkamisega alustada, kuid pelgab teha esimest sammu?

Alusta lihtsatest toitudest, leia endale kokaraamat ning leia toidud, mis maitsevad. Seejärel katseta maitseainetega, asenda üks või teine juurikas millegi uuega ja katseta, kuidas maitsed koos töötavad. Loome koos erilisi (maitse)elamusi!

Federico di Maio Ristorante Flavore kokk pitsat ahju panemas

Federico di Maio, Ristorante Flavore kokk ja kokakoolide läbiviija

Kirjelda oma hobi

Olen hobi korras veinisommeljee, seega armastan hinnalisi veine ja degusteerimist.

Kuidas leidsid tee oma hobini?

Olin õhtul kodus, tekkis tunne, et võiks avastada veinimaailma. Õppisin korrektset pudeliavamist, erinevaid veine tundma ning veinide ja veinimaade ajalugu, kirjutasin nende kohta arvustusi (hindasin erinevaid nüansse skaalal 1–5 palli) ning üsna pea viisin läbi juba degustatsioone ka teistele.

Mis teeb Su hobi Sinu jaoks meeldivaks ning millist lisaväärtust see Sinu elule annab?

Mulle meeldib proovida erinevate maailmade (veini)maitseid. Itaalia, Prantsusmaa jne. See avab mu (maitse)meeled, viib ümbermaailmareisile mu oma kodus (ja külas) üks lonksuke korraga.

Hindan häid maitseid ja mulle meeldib neid ka teistega jagada.

Veini puhul peab kvaliteet ja hind olema tasakaalus ning pudel peab ilus välja nägema! Paljud kallid veinid on väga ootamatutes pudelites – vahel ei arvakski, et sellises pudelis vein võib nii hea olla!

Mitmed veinid mu kollektsioonis on kordumatud, 20+ aastat vanad. Kallid veinid võivad mul aastaid kodus seista ja avan need alles erakordsetel sündmustel.

Viimati avasin jõulude ajal oma imelise Brunello di Montalcino.

Milline on Sinu hobiga seotud meeldejäävaim kogemus?

Kõik degustatsioonid, mida ma olen läbi viinud, on erilised just sellepärast, et saan neid jagada toredate inimestega. Minu suurimad fännid on minu pereliikmed ning iga kord kui veinidest räägin, ütlevad nad mulle, pilgus uhkus, et ma justkui säran. Nii loome koos erilisi mälestusi.

Eriti meeldib mulle avada väga vanu veine, sest nende maitsepalett on alati mitmekülgne ja pisut keerulisem. Mõni vein on elumuutev, pakkudes maitsekogemust, mida saab kogeda vaid korra – selle kindla aastakäigu veini esimest lonksu võttes.

Mida soovitaksid inimesele, kes sooviks ka õppida veinimaailma tundma, kuid pelgab teha esimest sammu?

  • Proovi erinevaid veine kõikjalt maailmast – valgeid, punaseid ja roosasid, vahuveine, šampanjasid, dessertveine, vermuteid…
  • Alusta lihtsamate veinidega, mis on hinnalt soodsamad ja leiduvad tavalises toidupoes
  • Edasi otsi juba paremaid veinipoode, kus on põnevam valik. Vaata kasvõi meie Tallinki e-poodi.

Ja kui oled tõesti hädas ega ei tea üldse kust alustada, tule mulle Flavoresse külla – siis räägime veinimaailmast lähemalt ning degusteerime koos!